Istun basseini ääres, hoian varbaid vees ja no niii mõnus on!
Tegime jällegikord pühapäevase miitingu meie juures. Poisid olid nagu 5-aastased, keda ei saa kuidagi veest välja. Nad suplesid, hüppasid ja tegid seal basseinis igasuguseid imelikke asju.
Nädal möödus väga kiirelt. Tundub, et mida suve lõpu poole aeg tiksub, seda tempokamalt elu veereb.
Ei oskagi suurt millestki rääkida.
Sel nädalal läks kuumusest mu rattakumm tühjaks. Käisin seda tanklas täis pumpamas, aga kui olin kaks minutit sellega vändanud, sain aru, et kumm polnud lihtsalt tühi, vaid seal oli auk sees (-.-). Õnneks oli läheduses üks maja, mille ees istus üks vanem härrasmees. Liginesin siis talle ja palusin abi. Mehe nimeks oli Pedro ning ta tõesti ei jaganud seda inglise keele asja. Aga kehakeele ning naeratuste abil leidsime ühise keele ning ta viis mind oma vinge vanaaegse luksautoga Walmarti, et saaksin ratta välja vahetada.
Seal juhtus järjekordne tore vahejuhtum kategooriast 'imelikud ameeriklased'.
Nimelt ootasin customer service'i järjekorras ning minu ees oli mustanahaline proua, kelle kärust turritasid välja kuivanud taimed. Milles point on, küsite te?
Nooo see naine soovis oma raha nende taimede eest tagasi saada, kuna neid ostes ütles silt, et nad kasvavad, püsivad värskete ja rohelistena vähemalt aasta aega. Sellel naisel olid need aga nädala ajaga ära kuivanud. Hallooo?!?! Sa elad kõrbes! :D Mida asja...
Ja noh tšekki tal ka alles polnud, aga järjekindel oli ta sellele vaatamata. Seletas mulle, et vähemalt mingisuguse kinkekaardi peab ta saama.
Probleemid paradiisis.
Reedel ärkasin aga valutava silmaga ning päeva jooksul sai selgeks, et tegemist pole mööduva valuga ning väsimusega, vaid mu silmal on midagi viga. Valu läks aina jubedamaks, pea käis ringi ning lõpuks ei näinud ma selle silmaga enam midagi. Õhtu lõppeks olin käinud kohaliku eraarsti, kel nimeks doktor Pinisevputukas (võinoh kohalikus keeles Dr. Buzbee), juures, maksnud 130 taala visiiditasu 10-minutilise ülevaatuse eest ja saanud manitsuse osaliseks, mille sisu võtaksin kokku nii: "Euroopa noored on sama lollid nagu USAs; mina olen mees, sina oled naine, mina olen USAst, sina oled Euroopast, mina olen vana, sina oled noor = me ei peagi teineteist mõistma; ära küsi mult küsimus, kuna ma olen doktor, usu lihtsalt, mida ma ütlen"
Ei istu väga minu stiiliga (oh do I have a style? :D päris badass olen).
Igal juhul oli mul reedel-laupäeval veidi paanikaosakond, et mida teha ja kuidas toimida. Kuidas mu kindlustus siin töötab, kelle käest nõu saada, kas osta välja ravimid, mis võivad maksma minna 300 taala jne.
Lõpuks ostsin ravimid, maksin ainult 100 taala (noh ei ole ainult, aga parem ikka kui 300) ja tänaseks olen juba põhimõtteline nägija, mis on tore.
Ilmselt kannan nüüd suve lõpuni tööpäevadel ainult prille. Näis-näis, aga nägemine on tähtsam, kui prillivaba nägu võimis?! :)
Fotonurk:
Eelmise pühapäeva ettevalmistused õhtusöögiks
Yo y Liis
Täidetud paprika, oad vürtsikas kastmes, magusad fooliumikartulid, mais, iseküpsetatud sepik ja pereisa grillitud liha - see viimane oli niiii hea!
Saate aimu meie imelisest päevitusest
Mina ja kohalik Dora the Explorer
Naljakas mees, kes oli mitmeid aastaid oma elust hullumajas veetnud. Peatus oma imemasinaga minu kõrval ning hakkas aga juttu veeretama. Naeratasin, kuulasin ja muigasin omaette, et küll mul alles ikka juhtub neid kohtumisi naljakate inimestega. Vestluse lõpus otsis ta mulle oma kaustast välja pataka kokkuklammerdatud lehti, mis, nagu hilisemal vaatlusel avastasin, koondavad endas tema kogemuse ja 'kogu tõe' selle kohta, mis tegelikult hullude kinnipidamisasutustes toimuba ja kes on tegelikult hull.. Tagasi tulles on mul vähemalt tee peal lugemist :D
Naljakas. Maja on väiksem kui auto. Maja on ka selline, et kui sinna vastu toetud, siis kukub kokku.
Mul tekkis seal olles kaks küsimust: Kas inimeste prioriteedid on tõesti nii paigast ära?
Millega nad täpsemalt elatist teenivad ja kas see on seotud illegaalsuse ja Mehhikoga?
Minu armas uus semu Pedro, kellega sain oma uusi hispaaniakeelseid väljendeid praktiseerida:
"Mi nombre es Katrin Helena y soy estudiante de colesio de Europa. Como se llama usted? Gracias por su tiempo!"
See naljakas naine, kes teab enda returning-policy eest võidelda! Ega jah, sellist taime ikka enda aias ei kannata vaadata küll. :D
Täna hommikul viis pereisa Ken meid Odessa Country Club'i, kus ta Peggyga golfi mängimas käib, einestama. Good morning U and S and A!
Ken "The Pimp" Bookgirls father
Heihooo kõige änksam kutt meie hoodis!
Märrrrrrrg
Divine!
Noored ja tublid ja kaunid ja säravad ja töökad ja kelmikad ja... (Timo y Elina)
Jesus, kuidas see photographer küll everywhere jõuab?
Baby shark-shark-shark shark-shark-shaaa!
Bold and Beautiful, edition 2013
Kalli-kalli!
Kati
