Sommartiden

Armsad sõbrad!

Sellest blogist saab eesootaval suvel koht, kus mu tegemistel ja toimetulekul silma peal hoida.
Nagu teate, lähen U-tothe-S-tothe-A-sse, et teha tööd - müüa peredele hariduslikke raamatuid, õppeprogramme ja üldisemas plaanis hariduslikke vahendeid.

Kuna tööd on palju ja tööpäevad on pikad, plaanin ma internetis käia vaid pühapäeviti. Seega enne nädalalõppu ei ole minu poolt oodata kippu ega kõppu - kannatust! :)

Olen juba pisut ärevil ka. Aega väljumiseni on kõigest neli päeva, kuid teha on veel nii palju!
Samuti on kõvasti segadust veel selle osas, et kelle orgis (umbes kümneliikmeline kamp inimesi, kes kohtuvad pühapäeviti terve suve jooksul) ma siis lõppude lõpuks olen. Segadus tekkis, kuna mõned orgide juhid jäeti viimasel hetkel viisadest ilma ning nad peavad hoopis Kanadasse tööle minema. Seetõttu paigutatakse olemasolevaid rühmi ümber. Vot.

Eelmisel nädalal toimus Elvas Leguar Spring Weekend (LSW). Leguar on siis selle baasi nimi, kuhu mina kuulun (olen tegelikult Leguar Empire's, mis on Leguarist välja kasvanud - keeruline värk :) ). Baasis on kokku inimesi 100 ringis ning orge vastavalt umbes 10.

HULLULT AWESOME WEEKEND OLI!
Huh tõesti, tutvusin nii paljude toredate inimestega ja toimus 6,5 tunnine orienteerumine, mille käigus läbisime üle 25 km ning kus pidi läbima 13 punkti ja igas punktis midagi tegema (fotojahi stiilis). Orienteerumine toimus nii lõõskava päikese all, vihmasajus, äikesetormis, rahe eest põgenedes ning läbi mitme jõe ja mudamülka sumbates - üliäge!

Selle käigus õppisime tundma oma orgi liikmeid ning panime enda füüsise proovile. Õhtul grilliti ning käidi saunas.
Pühapäev oli aga tööpäev - harjutasime, harjutasime ja harjutasime approachi - ehk siis seda, kuidas inimeste ustele koputada, nendega kontakti saada ning doordemo või sit-downini jõuda. Oli asjalik ja tore.

Mina oksakestega, millest haarasin, kui läbi soo stabiilsema põllumaa suunas liikusin. Raske oli neist lahti lasta. :D Siin pildil olen juba viimases jões, millest tuli üle (loe: läbi) saada.

 LL! 

Üks ülesanne oli Verevi järves oleva hüppetorni tippu minna. Hüppetornini saab vaid ujudes. Mõtlesime, et ei ole midagi, et üks inimene läheb ja peab märjaks saama. We are in this together!

Vihmasadu oli just lõppenud, olime läbinud esimese jõe ja ei osanud sel hetkel veel eesootavat valusat rahet karta.

 Oli tuuline ja Sigridi fotograafioskused on märkimisväärsed :D!