Mina, 19-aastane neiu Eestist. Tuntud ka kui 'blond girl from Estonia who keeps herself busy with child-trafficking'.
Oojaa.
Siinkandi FBs (Broken Arrow's) levivad pildid minust ratta seljas, kõrval tekst, mis kirjeldab, kust ma olen ja mida teen. Tegevuse osas räägitakse sellest, kuidas tegelen inimkaubandusega.
See pole nali :).
Oojaa.
Siinkandi FBs (Broken Arrow's) levivad pildid minust ratta seljas, kõrval tekst, mis kirjeldab, kust ma olen ja mida teen. Tegevuse osas räägitakse sellest, kuidas tegelen inimkaubandusega.
See pole nali :).
Seesugused probleemid said tegelikult alguse juba mõne nädala eest Oklahoma City's, mis on Oklahoma suurim linn. Levima hakkasid jutud, et mingisugused tudengid Euroopast käivad elamurajoonides ringi, märgistavad majasid, kuhu sisse tungida ning kus elavad lapsed, et hiljem seda infot siis lasteröövi tarvis kasutada. Nüüd on seesugune epideemia levinud kulutulena üle terve osariigi.
Kuna siin töötab päris palju tudengeid, olid mitmed meist juba eelmise nädala alguseks erinevate probleemidega rinda pistnud. Siiamaani olime meie Broken Arrow's seda ainult kõrvalt jälginud ja muianud.
Enam ei muiga. Võinoh, esimese emotsioonina tahtsin ma kõva häälega naerma hakata, aga siis sain aru, et see on lihtsalt masendav ja kurb, kui palju paranoilisi inimesi siin on. Kõige õudsam selle juures on tegelikult tõsiasi, et eksisteerib inimesi, kes võtavad Facebookis ringi liikuvat infot puhta kullana.
Samas ma ei kritiseeri, igaühel on õigus teha, mida hing ihkab.
USA on ikkagi üks hiiglama vaba maa! :)
Ja noh, see on päris tore lugu, mida ka aastate pärast meenutada, kuigi praegu tuleb veel kõiksuguste probleemide ja negatiivse poolega rinda pista.
Kuna siin töötab päris palju tudengeid, olid mitmed meist juba eelmise nädala alguseks erinevate probleemidega rinda pistnud. Siiamaani olime meie Broken Arrow's seda ainult kõrvalt jälginud ja muianud.
Enam ei muiga. Võinoh, esimese emotsioonina tahtsin ma kõva häälega naerma hakata, aga siis sain aru, et see on lihtsalt masendav ja kurb, kui palju paranoilisi inimesi siin on. Kõige õudsam selle juures on tegelikult tõsiasi, et eksisteerib inimesi, kes võtavad Facebookis ringi liikuvat infot puhta kullana.
Samas ma ei kritiseeri, igaühel on õigus teha, mida hing ihkab.
USA on ikkagi üks hiiglama vaba maa! :)
Ja noh, see on päris tore lugu, mida ka aastate pärast meenutada, kuigi praegu tuleb veel kõiksuguste probleemide ja negatiivse poolega rinda pista.
Kõigest nüüd täpsemalt.
Nädal algas tasa ja targu. Esmaspäev oli
toredalt nulline, teisipäeval ja sealt edasi tegin müüki. Iga päevaga tulid paremad tulemused ning töötasime nagu ikka. Kohtasin väga-väga ägedaid ja toredaid perekondi. Näiteks ühe päeva jooksul istusin maha emaga, kel on 10 last vanustes 12 kuni 39. Samuti vestlesin Lisa Mariega, kes kasvatab üksi seitset last ning emaga, kes kannab üksipäini hoolt 5 lapse eest.
Supermoms!!
Lisa Marie, kuuldes, et õpin ka klassikalist laulu, läks nii äksi täis, et hüppas püsti ja hakkas põhimõtteliselt kiljuma, korrates sõnu ja fraase, nagu 'oh my god', 'jesus, how awesome', 'oh lord!', 'you can sing opera!', 'wow!', 'not possible' etc.
Ta oli väga excited. :D
Tõusis püsti ja ütles mulle: "NOW, you will SING! Hahahhaha" :D
Supermoms!!
Lisa Marie, kuuldes, et õpin ka klassikalist laulu, läks nii äksi täis, et hüppas püsti ja hakkas põhimõtteliselt kiljuma, korrates sõnu ja fraase, nagu 'oh my god', 'jesus, how awesome', 'oh lord!', 'you can sing opera!', 'wow!', 'not possible' etc.
Ta oli väga excited. :D
Tõusis püsti ja ütles mulle: "NOW, you will SING! Hahahhaha" :D
Siis embasime ja naersime kõva häälega. Mina naersin, kuna ta oli nii naljakas ja tema naeris, kuna tal oli nii lõbus ja ta oli nii overexcited. Kokkuvõttes oli jubetore maasistumine.
Möödunud nädal sisaldas endas ka neljandat juulit, mis on siinmail megaholiday! Inimesed raiskavad meeletuid summasid ilutulestikule, sõidavad linnast välja järve äärde, grillivad ja naudivad sõprade-perekonna seltsi. Nagu Eesti jaanipäev, ainult et suurem ja sini-puna-valgem.
Tean, et Chicagos ja mujal suurlinnades on paraadil osalemine samuti üheks oluliseks komponendiks.
Saime Angelaga palju kutseid kõiksugustele istumistele ja pidudele, kuid meie jaoks ei olnud tegu pidupäeva, vaid tööpäevaga, seega pidime kutsetele eitavalt vastama.
Reede-laupäev möödusid töörütmis.
Reede õhtul lausus ka pereisa Julius taaskord enda kuldsed sõnad: "I think it's not going to work out" - justkui hakkaksime lahutama.
Naljakas, et asjad juhtuvad nii tihti just siis, kui nad peavad juhtuma.
Üha enam usun, et kõik sündmused on meie teele visatud mingil põhjusel. Peame selle lihtsalt üles leidma!
Muideks ma pole vist jõudnud veel mainida, et kui õhtuti töölt koju vurasin, või kui me hommikuti hommikusöögikohta sõitsime, jäi alati tee peale üks surnud skunks.
Alguses (kuskil kahe nädala eest) oli ta täitsa skunksi nägu, aga sealt edasi muutus ta üha mustemaks ja lamedamaks, KUID hais ei kadunud...
Ühel õhtul ei tundnud ma midagi, aga mu nina oli vist kinni. Muidu kirjeldaksin ma seda odööri nii: hapendunud kummi lõhn segatud murumaigu ja millegi kolmandaga.
Eilse kogemuse põhjal teeksin ka otsi kokku tõmbava järelduse: "Ta haiseb siiski!"
Kiirelt veel inimkaubandusega tegelemisest:
Eile sõime hommikust, kui üks ema, kellega varemalt olin doordemo teinud, astus ligi ning uuris, et mis teeme ja ütles, et tahtis minuga paar sõna rääkida.
Rääkiski siis:
FBs liiguvad ringi pildid minust (keegi on undercover teinud - mina ratta seljas) millele lisaks on tekst, mis räägib, et ma tegelen inimkaubanduse ning organiseeritud lasterööviga – mmm. Eile õhtul pidavat kanal 6s olema sellest ka uudis. Meil polnud HQs internetti, seega ei tea ma sellest midagi. Uskuge mind, kui leian mingi klipi või artikli, jagan seda teiega esmajoones. Head huumorit pole kunagi liiga palju! :)
Hard times make good stories.
Täna on aga olnud meeletu päev!
Saime Angelaga palju kutseid kõiksugustele istumistele ja pidudele, kuid meie jaoks ei olnud tegu pidupäeva, vaid tööpäevaga, seega pidime kutsetele eitavalt vastama.
Reede-laupäev möödusid töörütmis.
Reede õhtul lausus ka pereisa Julius taaskord enda kuldsed sõnad: "I think it's not going to work out" - justkui hakkaksime lahutama.
Naljakas, et asjad juhtuvad nii tihti just siis, kui nad peavad juhtuma.
Üha enam usun, et kõik sündmused on meie teele visatud mingil põhjusel. Peame selle lihtsalt üles leidma!
Muideks ma pole vist jõudnud veel mainida, et kui õhtuti töölt koju vurasin, või kui me hommikuti hommikusöögikohta sõitsime, jäi alati tee peale üks surnud skunks.
Alguses (kuskil kahe nädala eest) oli ta täitsa skunksi nägu, aga sealt edasi muutus ta üha mustemaks ja lamedamaks, KUID hais ei kadunud...
Ühel õhtul ei tundnud ma midagi, aga mu nina oli vist kinni. Muidu kirjeldaksin ma seda odööri nii: hapendunud kummi lõhn segatud murumaigu ja millegi kolmandaga.
Eilse kogemuse põhjal teeksin ka otsi kokku tõmbava järelduse: "Ta haiseb siiski!"
Kiirelt veel inimkaubandusega tegelemisest:
Eile sõime hommikust, kui üks ema, kellega varemalt olin doordemo teinud, astus ligi ning uuris, et mis teeme ja ütles, et tahtis minuga paar sõna rääkida.
Rääkiski siis:
FBs liiguvad ringi pildid minust (keegi on undercover teinud - mina ratta seljas) millele lisaks on tekst, mis räägib, et ma tegelen inimkaubanduse ning organiseeritud lasterööviga – mmm. Eile õhtul pidavat kanal 6s olema sellest ka uudis. Meil polnud HQs internetti, seega ei tea ma sellest midagi. Uskuge mind, kui leian mingi klipi või artikli, jagan seda teiega esmajoones. Head huumorit pole kunagi liiga palju! :)
Hard times make good stories.
Täna on aga olnud meeletu päev!
Ärkasime Angelaga teadmises, et ehk peame
kolima Arkansasesse. Segadust sellega seonduvalt oli megapalju. Eile õhtul ei teadnud me veel, kas asi on 100% kindel, hommikul saime teate, et minek toimub –
pakkisime kiiruga asjad.
Siis oli tuhat tegemist, et mõelda välja plaan, kuidas kõikide oma kodinatega sinna
saada. Lauma autole me kolmekesti ei oleks mahtunud. Samuti tahtsime rattad
Walmarti tagasi viia (imeline 90-days returning policy), kuid seal öeldi, et nad on nõus need meil ainult välja vahetama. Lisades veel sinnajuurde, et igal Walmartil on natuke erinev policy selles osas. Wat?!
Tundus kahtlane.
Lõpuks saime sellise diili, et
pereisa Julius oli nõus meid oma suure autoga Arkansasesse ära viima. Sinna
peale mahuksid kõik rattad, kotid ja meie ise.
Nüüd on asjalood aga seesugused, et ma ei paikne mitte Angela ja Laumaga Arkansases, vaid Liisi ja Elinaga ikka veel Oklahoma osariigis. Linnas, mil nimeks Bartlesville.
Kõik on uus, HQ on uus, toakaaslased on uued, turf on uus ja enesekindlus on uus.
Tunnen, et kõik halb jäi Broken Arrow'sse maha, kõik halvad habbitid ja tunded jäid sinna maha ning siin saab uue energiaga tööd teha.
Olen homse ja eesootava nädala eel megapõnevil.
4th of July!Nüüd on asjalood aga seesugused, et ma ei paikne mitte Angela ja Laumaga Arkansases, vaid Liisi ja Elinaga ikka veel Oklahoma osariigis. Linnas, mil nimeks Bartlesville.
Kõik on uus, HQ on uus, toakaaslased on uued, turf on uus ja enesekindlus on uus.
Tunnen, et kõik halb jäi Broken Arrow'sse maha, kõik halvad habbitid ja tunded jäid sinna maha ning siin saab uue energiaga tööd teha.
Olen homse ja eesootava nädala eel megapõnevil.
Muideks
käisime Elinaga ühes teises Walmartis ja sain ka ratta tagastatud
ning dollarid pihku! Ei ole siin mingit teistsugust policy't. On
alles jorrajad...
Praeguseks
kõik. Jääge kuuldele!
Fotonurk:
Pesu-Angela meie esimeses magamistoas
Angela poseerimas
I Host-family kodu
I Host-family kodu
I Host-family kodu
I Host-family kodu
Koristasime Angelaga tuba ja ta küsib:"Kati, kas need on sinu omad?" Jah, ma võtsin Eestist kõlarid, antenni ja raadio kaasa. Angela, Angela, Angela...:D
Pühapäevahommikune vaade aknast
Pesime pesu
Braum'si jäätisekohvik
I scream, you scream, we scream, ice cream!
Väikesed poisid päästsid linnupoegi. Näitasid mulle ka
Kummaline pereisa, kes kinkis mulle enda plaadi ja ütles, et talle meeldib mu hääl - yaryarr
Puppiiiiizz!
Nunnud plixid!
Nii need jalakäijate rajad lõppevad ja algavad.. eikusagilt ja eikusagile
Hei-hei-hei teie Kati siinpool!
Pereisa Julius tegi meile üllatuse. Töölt koju jõudes ootasid meid voodil KitKatid, järgmisel hommikul aga väike taskuraha.
Käisime Osaka's söömas. Äge koht oli!
In progress
There we go!
Angela ja Jaylinn
Angela ja meie ride. Esimese numbrimärgi olemasolu on valikuline.
Collectisin peredelt asju. minu lemmikuks on vasakpoolne särk!
Väike cereal väikese maasikapoisi ja väikese piimapoisiga - ahoi!
Minu uus pehme voodi, uues HQs!
TÄIENDUS ESMASPÄEVAST!
Eksisin koduteel ära. Sõitsin mööda mingit maanteed üle poole tunni. Oli kottpime ja rada tundus kahtlane. Lõpuks väntasin linna poole tagasi. Minu kõrval peatus üks politseiauto. Ma ei saanud aru, mida ta tahtis. Tema tagant tuli järgmine politseiauto. Ütlesid, et ma tee kõrvale tõmbaksin. Tegin seda. Siis tuli kolmas politseiauto.Long story short: saime sõpradeks ja siis...
...
...
tuli veel üks politseiauto.
Fotosüüdistused:
Poosetajad
Howdy!
Head ööd!
Kati
No comments:
Post a Comment