...
see mõte aitas mind möödunud nädalal palju.
Olenemata sellest, et üritan ka igapäevaselt niimoodi mõelda, on vahel vaja neid ideid endale sisendada ja meelde tuletada. Enne igale uksele koputamist meelestasin ma end positiivselt ja võtsin iga ukseletulija vastu rõõmu ning siirusega. See annab nii hea tunde! :)
Jällegi on viimasest postitusest palju aega mööda läinud - aeg lendab siin kiiresti!
See on ühest küljest super ja teisalt pisut hirmus.
Tahan enda tulemusi kõvasti parandada ja areneda. Kuigi noh, ega mul praegugi viga pole. Lihtsalt teile teadmiseks. No worries, mind ei jäeta tagasilennult maha :)
Olenemata sellest, et üritan ka igapäevaselt niimoodi mõelda, on vahel vaja neid ideid endale sisendada ja meelde tuletada. Enne igale uksele koputamist meelestasin ma end positiivselt ja võtsin iga ukseletulija vastu rõõmu ning siirusega. See annab nii hea tunde! :)
Jällegi on viimasest postitusest palju aega mööda läinud - aeg lendab siin kiiresti!
See on ühest küljest super ja teisalt pisut hirmus.
Tahan enda tulemusi kõvasti parandada ja areneda. Kuigi noh, ega mul praegugi viga pole. Lihtsalt teile teadmiseks. No worries, mind ei jäeta tagasilennult maha :)
PÄEVAUUDISED
1. Leidsime endale üleeelmisel esmaspäeval host-pere. Noh natukene pooliku pere. Elame üksikisa ja tema nelja lapsega. Maja on korralik ja suur - jagame magamistuba, kuigi oleksime saanud ka eraldi toad, ning naudime enda vannitoa mõnusid. Kolm last on tüdrukud ning vanuselt kolmas on poiss. Nimed on neil vastavalt Jaylee, Judie, Julius Jr and Jaylinn ning pereisa on Julius. Tema esivanemad, täpsemalt ta isa, kolis USAsse eelmisel sajandil Poolast, seega perekonnanimi Iwanski on seal peres veel väga värske.
Tavaliselt kuulutavad kõik inimesed siin uhkusega, et neis voolab iiri, inglise, saksa, prantsuse, rootsi ja kõikide teiste Euroopa riikida veri samaaegselt. Pfh.
2. Eelmisel pühapäeval oli meil juba konflikt pereisaga. Ta ei olnud vist päris täpselt aru saanud, miks meie tööpäevad nii pikad on ning kuidas meie suvi üldse välja näeb. Käisin eelmise nädala neljapäeval Mihklit järgimas, ehk vaatasin, kuidas tema tööd teeb. Selleks viis Julius mind lähedal asuvasse linna nimega Muscogee ning tuli mulle õhtul sinna järgi. Eelmisel pühapäeval peale miitingut saime temalt sõnumi: I think it's not going to work out.
Long story short - ta arvas, et Mihkelmuhkel on mu peiks ning ma käisin kõrvallinnas oma noormehega aega veetmas. Tere hommikust! Haha, samas päris naljakas ka.
Nüüd tundub kõik OK olevat. Pereisa kutsus mind alul, kui sisse kolisime, baby'ks ja honey'ks ja sexy'ks. Arvasin, et kujutan seda ette, aga siis lapsed ütlesid söögilaua taga isale, et nad kuulsid, kuidas mind kutsus. Küsisid, kas mulle meeldiks USAs elada ja kas mulle meeldib nende juures olla. Ühest küljest täitsa muhe ja naljakas lugu, aga teisalt päris kurb. Need lapsed vajavad ema, oh nii väga...
Võib-olla polegi see nii hea, et me Angelaga seal oleme, kuna nad harjuvad meiega ära ja suve lõpus (võib-olla isegi enne seda, kuna leidsime veel ühe host-pere) läheme ju minema ning nad on jälle omapäi.
3. Inimesed võtavad siin kõike liiga iseenesestmõistetavalt. Üldistused on labased ja mõttetud, aga siin on tõesti nii palju laiskust ja lohakust igal pool. Lihtsalt lihtlabast hoolimatust kõige suhtes. Inimesed arvavad, et kõik mis neil on, peabki olemas olema ja nad ei peagi selle saamiseks enne midagi tegema. Veelkord: ma tean, et see on halb üldistus, aga see on mulle tugevalt silma jäänud.
4. Siin on väga ägedaid inimesi ja perekondi. Tahaksin kõiki kirjeldada ja üles täheldada, aga see võtaks mul mitu päeva ja tuhandeid lauseid aega. Üleüldiselt on siin palju inimesi, kes soovivad suveks edu ja tahavad meie eest palvetada. On toredaid perekondi, kes on ilma näinud ja huvituvad kõigest, mis maailmas toimub, hindavad haridust ning on üldiselt entusiastlikud ja avatud. On ka perekondi, kes on väga lihtsad, kuid siiski toredad ja nöevad hariduse väärtust.
2. Eelmisel pühapäeval oli meil juba konflikt pereisaga. Ta ei olnud vist päris täpselt aru saanud, miks meie tööpäevad nii pikad on ning kuidas meie suvi üldse välja näeb. Käisin eelmise nädala neljapäeval Mihklit järgimas, ehk vaatasin, kuidas tema tööd teeb. Selleks viis Julius mind lähedal asuvasse linna nimega Muscogee ning tuli mulle õhtul sinna järgi. Eelmisel pühapäeval peale miitingut saime temalt sõnumi: I think it's not going to work out.
Long story short - ta arvas, et Mihkelmuhkel on mu peiks ning ma käisin kõrvallinnas oma noormehega aega veetmas. Tere hommikust! Haha, samas päris naljakas ka.
Nüüd tundub kõik OK olevat. Pereisa kutsus mind alul, kui sisse kolisime, baby'ks ja honey'ks ja sexy'ks. Arvasin, et kujutan seda ette, aga siis lapsed ütlesid söögilaua taga isale, et nad kuulsid, kuidas mind kutsus. Küsisid, kas mulle meeldiks USAs elada ja kas mulle meeldib nende juures olla. Ühest küljest täitsa muhe ja naljakas lugu, aga teisalt päris kurb. Need lapsed vajavad ema, oh nii väga...
Võib-olla polegi see nii hea, et me Angelaga seal oleme, kuna nad harjuvad meiega ära ja suve lõpus (võib-olla isegi enne seda, kuna leidsime veel ühe host-pere) läheme ju minema ning nad on jälle omapäi.
3. Inimesed võtavad siin kõike liiga iseenesestmõistetavalt. Üldistused on labased ja mõttetud, aga siin on tõesti nii palju laiskust ja lohakust igal pool. Lihtsalt lihtlabast hoolimatust kõige suhtes. Inimesed arvavad, et kõik mis neil on, peabki olemas olema ja nad ei peagi selle saamiseks enne midagi tegema. Veelkord: ma tean, et see on halb üldistus, aga see on mulle tugevalt silma jäänud.
4. Siin on väga ägedaid inimesi ja perekondi. Tahaksin kõiki kirjeldada ja üles täheldada, aga see võtaks mul mitu päeva ja tuhandeid lauseid aega. Üleüldiselt on siin palju inimesi, kes soovivad suveks edu ja tahavad meie eest palvetada. On toredaid perekondi, kes on ilma näinud ja huvituvad kõigest, mis maailmas toimub, hindavad haridust ning on üldiselt entusiastlikud ja avatud. On ka perekondi, kes on väga lihtsad, kuid siiski toredad ja nöevad hariduse väärtust.
5. Mul pole aega iseenda jaoks. Seda igatsen meeletult. Lihtsalt paari hetke, et olla üksi ja oma mõtetega. Kuna mul muidu seda hetke pole, siis kasutan ma vahel tööpäeva lõunapausi, mis on väga halb variant, kuna lõhub päeva ära ja nii ma jäängi unistama.
Ma kahjuks hetkel ei jaksa rohkem kirjutada. Olen kohanud toredaid ja vähem toredaid inimesi. Päevad on endiselt pikad ja töö raske, aga tasuv.
Rattasõidust on mu reielihased juba täitsa vinks-vonks kuju võtmas.
Ma ei tahaks kunagi Ühendriikides elada. :)
Igatsen Eesti vihmaseid suvepäevi.
Fotonurk:
Meie organisatsioon!
No comments:
Post a Comment