Sunday, July 21, 2013

Great attitude becomes a great day which becomes a great month which becomes a great year which becomes a great life!

Suve selgroog on ületatud! Hurraaa!

Nüüd on täpselt pool suve ehk kuus nädalat jäänud.

Möödunud nädal oli minu jaoks senistest kõige-kõige raskem. Attitude'ga oli palju tegemist ja ma ei suutnud seda kahjuks iga päev hoida. Kõige suurem madalseis oli mul nädala keskel. Töö ei sujunud üldse.
Neljapäeval käisin Liisi follow'mas - oli vahva päev.

Saan ikka kogu aeg kinnitust, et kui ma pean kedagi teist motiveerima või julgustama või lihtsalt nende kõrval seisma ja neid toetama, siis tuleb see mul päris hästi välja - iseendaga ei saa ma kahjuks hakkama ja ainult enda pärast ei suuda ma end tööle rakendada nii hästi, kui võiks ja peaks.
See on nii tobe. 
Uuel nädalal plaanin seda muuta, olla enda parim sõber ja teha parim nädal.
Teha selline nädal, et järgmisel pühapäeval ärkan väga väsinult, kuid rahulolevalt, olles enda üle uhke ja teades, et teie, mu kõige kallimad, olete ka minu üle uhked! :)

Ma olen niivõrd tänulik host-pere eest, kelle juurde me hea juhuse läbi jõudsime. 
Peggy ja Kenneth on imelised! See selleks, et maja on suur ja uhke, kuid kõige olulisem on see, et siin on rahulik ja vaikne. Nad on mõistvad selle suhtes, mida teeme.
Kuna nad on ise terve elu (ja ikka veel) väga palju tööd teinud ja vaeva näinud, saavad nad aru, et pikad päevad täidavad teatud eesmärki ning elavad meile selle kõige juures kaasa.
Ja veel - nad on nii positiivsed inimesed! Super!
Täna näiteks istusin ma päikesetõusu ajal basseini ääres, rüüpasin karamellikohvi, varahommikune päike paitas mu põski ja ma vaatasin, kuidas pererahvas meie jaoks väljas lauda katab - nad valmistasid meile hommikusöögi!

Täna käis Mihkelmuhkel ka meie juurest läbi. Saime natuke lobiseda, kallistada ja naerda. 
Tore oli teda näha!
 Nüüd kimab ta juba edasi Texase lõunaossa - ligi 9h sõit. Tema uueks piirkonnaks saab olema koht, mis asub vaid paarikümne miili kaugusel Mehhikost. loodame, et ta hüppab ikka sealt ka läbi.

Tänane pühapäeva-miiting saab toimuma meie kodus. 
Seega kutid tulevad siia, istume veidi basseini ääres ja räägime möödunust ning tulevast. Loodan, et läheb kiiresti. Seejärel teeme tavalise külaskäigu Walmarti ning lõõgastume at last!
Esimene pühapäev, mil ei pea kuskile sõitma, kiirustama, muretsema ja täiskasvanud inimeste emotsioonide ja jaburate muredega pead vaevama.

Tahan täna panna paika ka plaani eesootavateks nädalateks, meelestada end väga hästi ning anda edaspidi endast 110%.
Millal siis veel, kui mitte nüüd?

Hiljem õhtul teeme perega cook-out'i. Tundub, et hakkame steak'i või pastat sööma. Nad küsisid, mida me veel suvel söönud pole. Eks ole näha, mida teeme.
Mõtlesime, et Eesti plikside poolt tuleb siis mingi magustoit. Kas ostame jäätist ja midagi head või valmistame koogi.
Peale meie ja pererahva on õhtul oodata veel tütart abikaasaga ja mingeid peresõpru - wowchywow!

Sel nädalal sadas esimesed kolm päeva, nüüd on ilm jälle päikseline.
Kuumakraade on palju, aga kuna siinkandis õhuniiskust eriti pole ja puhuvad mitmesugused tuuled, siis on palavus hästi talutav. Oklahoma ilmastikule hea vaheldus.

Teen endale ka business-lehe Facebookis, seega, kel huvi ja soovi - tulge laikima! :D

Hakkan nüüd uueks nädalaks valmistuma, siis on juba õhtusöögi aeg ja siis vara voodi, kuna 'vara üles, hilja voodi, nii see rikkus majja toodi' pühapäeval siin ei kehti. Võinoh vara üles kehtib, aga ülejäänu...

Fotonurk:

Sain uued sõbrad - Tanner ja Tie (head nimed I know)
Kohtusime ühe kohaliku kiriku kõrval: mina tegin enda lõunapausi, nemad on aasta aega kestvas rehabilitatsioonilaagris - käivad iga päev kirikut koristamas. Mõlemad on addicted to partying, alcohol ja vasakpoolne ka crystal meth. Hullult toredad olid!

Ainult USAs on peale McDonaldsi võimalik drive-thru teenust kasutada raha väljavõtmiseks, pesu pesemiseks, apteegis käimiseks ning alkoholi ostmiseks! Sense - makes none!

Jõuluime on sündinud! Collectisin endale eelmisel esmaspäeval vihmakeebi - jep nägin väga hea välja :D.
Pildil poseerin meie toas paikneva jõulukuusega: minajapuu123!


Should I stay or should I go?!

Üliarmas, kuid traagilise minevikuga ema. Ta nimi on Heather ja ta on 22-aastane. Lapsepõlves nägi ta pealt, kuidas ta väike õde majja sisse põles. Ta isa oli narkoärikas ja inimesed, kellele ta võlgu oli, süütasid maja põlema.. See on pikk jutt. Eestisse tulles saan täpsemalt rääkida.
PS! Kahel parempoolsel lapsel on sama isa, vasakpoolsel on teine.


Tõesti-tõesti: Toddlers and Tiaras in action!
Mina ja Miss Texas


Ehk kui sind reedel seksuaalselt kuritarvitatakse, pead ootama esmaspäevani, et seda sündmust registreerida?! What?!

Sellised postkastid siis - tänava kõige badassimad elanikud for sure!

Muhe mees, kes kõnnib oma rada! (hint: Subway)

Who the hell pimped this ride? Inimesed on naljakad.

Sõime hommikust ja pilved hakkasid taganema ning päike tõusis. Päris äge vaatepilt oli!

Ainult USAs on iga kolmas vastutulev auto Mustang!

Meie varahommikune külaline Mihkelmuhkel! Tegi maja ees kiire eine ja vuras edasi lõunasse.

Meie hommikueine: scrumbled eggs, sausage, bacon, biscuits, tomatoes, peaches. Yummy

Goooooooood morning Sunday! WE LOVE YOU!

Mis poosetad Alex-poiss?!

Eesootaval nädalal saame kõik oma monkey'dest üle ja teeme parima nädala!
(monkey'deks kutsume oma hirme ja raskusi)


Pä-pä-pä-pä-päääsuke! Ausalt!

Saate kiirelt aimu, milline on maja interjöör!


Kirjutage ja joonistage mulle!
Aadress:

Peggy and Kenneth Dean (+ Katrin Helena Kuslap)
Shiloh 80
79762
Odessa
Texas
United States of America

Bye-bye!



Thursday, July 18, 2013

Mi Corazon, Angel Rebelde ja Largate de Mi Casa to the fullest!


Hispanics järjest loe: 1-2-3...

Neid on palju ja nad on sõbralikud.
Eilne ja tänane päev olid tühjad. Homme lähen ja töötan ja töötan ja töötan, sest töö on ainus, mis toidab ja päästab.

Adios!


Meie selle suve lemmik - Prince Royce


Sunday, July 14, 2013

Play hard, work harder!

Ahoi! Palju vett on vahepeal merre voolanud, aga tudengeid see ei heiduta ning meid võib ikka veel ka hilistel öötundidel majade vahel hiilimas näha.

Viimase postituse ajal seadsime end toredasti Liisi ja Elinaga Bartlesville's sisse, kuid kolmapäeva õhtuks oli selge, et ka see linn mädaneb ning töötamine on raskendatud. 
Tegin juba siis ühe kiirpostituse, andmaks teada, et vahetame taas elukohta:
relvaga ähvardamine pole siiski naljaasi ning meie salesmanager Erki otsustas, et olgugi ehk tegemist vaid ühe hulluga, kes sellise mõtteavaldusega lagedale tuleb, kuid kunagi ei tea ning seepärast tuli meid ümber kolida. 

Kolmapäeval arvasime, et suundume El Pasose, kuid ka see ei läinud päris nii :D...

Nüüdseks oleme õnnelikult veetnud kolm ööd Odessa-nimelises linnas ning töötanud selle läheduses asuvas Midlandis koos nelja kuti: Vahuri, Timo, Alexey ja Kristiansiga. 
Jällegikord uus algus. 
Veidi kahju muidugi, et Mihkelmuhkel ning Jurgipurgis meist nii kaugel on, aga mul on selles osas hea tunne, et küll me ka neid peatselt näeme.


Igal juhul oli taas tegemist meeeeeeletu nädalaga. Juhtus nii palju. Põhiline lõbustus minu jaoks on see, kui küsin inimestelt, mida nad arvavad minu päritolu kohta. 
Kaks populaarsemat vastust: 1. Saksamaa 2. Rootsi – I'm flattered! :)

Täna käisime Elinaga Presbyterian Churchis ja leidsime endale host-pere. AWESOME!
Elame nii rikkas rajoonis. Maja on suur ja uhke, kuigi veidi 90ndate stiilis.
Pereks on 64-aastane Peggy ja tema abikaasa, kes mõlemad on raamatupidajad. Neil on suur firma ja nad osutavad teenust megalos kompaniidele, seega on nad üsna jõukad.

Kell on juba nii palju. Üritan nädala sees mõne postituse teha ja lõpus midagi sisukat ja pikka teile siia kokku panna. Hetkel peate aga leppima väikese pildimaterjaliga.

Fotonurk:


Šarmikas Ed RayBanidega

Liisuke einestamas Eggbert'sis - meie tavaline hommikueine seal. Megahea!

Historical building - äge!

Let the road-trip begin!

Jätame Lisaga hüvasti!

Meie kodu Bartlesville's ja Lisa naljakas kantauto.

Kirikus kingiti meile lilleõied

Meie UUS kodu Odessas! Wowchy-wow!

Me and my pool -.-

Liis and her pool -.- (and Molly)

Jap that's my bed. Luban Liisil enda kõrval magada.

Guudz naitz!

Wednesday, July 10, 2013

Kes keda ahistab?



VÄRSKED UUDISED

Homme kolime Texasesse ümber.
Liisi ähvardati täna relvaga - see sai saatuslikuks.

Loodame, et umbkeelsed hispaanlased soovivad sealkandis rampse osta.
El Paso ahí vamos!

Olen valmis osariigivahetuseks. Oklahoma oligi liiga lame (räägin maastikust -.- hohoho) :)


Lustimiseks üks pildike ühest pereisast, kel olid väga pikad varbaküüned ja mõtteainet pakkuv särgipoiss:



Ikka teie Katerina Elena


Monday, July 8, 2013

Pühin Broken Arrow tolmu enda varvastelt!

Mina, 19-aastane neiu Eestist. Tuntud ka kui 'blond girl from Estonia who keeps herself busy with child-trafficking'.
Oojaa.

Siinkandi FBs (Broken Arrow's) levivad pildid minust ratta seljas, kõrval tekst, mis kirjeldab, kust ma olen ja mida teen. Tegevuse osas räägitakse sellest, kuidas tegelen inimkaubandusega.
See pole nali :).

Seesugused probleemid said tegelikult alguse juba mõne nädala eest Oklahoma City's, mis on Oklahoma suurim linn. Levima hakkasid jutud, et mingisugused tudengid Euroopast käivad elamurajoonides ringi, märgistavad majasid, kuhu sisse tungida ning kus elavad lapsed, et hiljem seda infot siis lasteröövi tarvis kasutada. Nüüd on seesugune epideemia levinud kulutulena üle terve osariigi.
Kuna siin töötab päris palju tudengeid, olid mitmed meist juba eelmise nädala alguseks erinevate probleemidega rinda pistnud. Siiamaani olime meie Broken Arrow's seda ainult kõrvalt jälginud ja muianud.
Enam ei muiga. Võinoh, esimese emotsioonina tahtsin ma kõva häälega naerma hakata, aga siis sain aru, et see on lihtsalt masendav ja kurb, kui palju paranoilisi inimesi siin on. Kõige õudsam selle juures on tegelikult tõsiasi, et eksisteerib inimesi, kes võtavad Facebookis ringi liikuvat infot puhta kullana.
Samas ma ei kritiseeri, igaühel on õigus teha, mida hing ihkab.
USA on ikkagi üks hiiglama vaba maa! :)

Ja noh, see on päris tore lugu, mida ka aastate pärast meenutada, kuigi praegu tuleb veel kõiksuguste probleemide ja negatiivse poolega rinda pista.

Kõigest nüüd täpsemalt.

Nädal algas tasa ja targu. Esmaspäev oli toredalt nulline, teisipäeval ja sealt edasi tegin müüki. Iga päevaga tulid paremad tulemused ning töötasime nagu ikka. Kohtasin väga-väga ägedaid ja toredaid perekondi. Näiteks ühe päeva jooksul istusin maha emaga, kel on 10 last vanustes 12 kuni 39. Samuti vestlesin Lisa Mariega, kes kasvatab üksi seitset last ning emaga, kes kannab üksipäini hoolt 5 lapse eest.
Supermoms!!
Lisa Marie, kuuldes, et õpin ka klassikalist laulu, läks nii äksi täis, et hüppas püsti ja hakkas põhimõtteliselt kiljuma, korrates sõnu ja fraase, nagu 'oh my god', 'jesus, how awesome', 'oh lord!', 'you can sing opera!', 'wow!', 'not possible' etc.
Ta oli väga excited. :D
Tõusis püsti ja ütles mulle: "NOW, you will SING! Hahahhaha" :D 
Siis embasime ja naersime kõva häälega. Mina naersin, kuna ta oli nii naljakas ja tema naeris, kuna tal oli nii lõbus ja ta oli nii overexcited. Kokkuvõttes oli jubetore maasistumine.

Möödunud nädal sisaldas endas ka neljandat juulit, mis on siinmail megaholiday! Inimesed raiskavad meeletuid summasid ilutulestikule, sõidavad linnast välja järve äärde, grillivad ja naudivad sõprade-perekonna seltsi. Nagu Eesti jaanipäev, ainult et suurem ja sini-puna-valgem.
Tean, et Chicagos ja mujal suurlinnades on paraadil osalemine samuti üheks oluliseks komponendiks.
Saime Angelaga palju kutseid kõiksugustele istumistele ja pidudele, kuid meie jaoks ei olnud tegu pidupäeva, vaid tööpäevaga, seega pidime kutsetele eitavalt vastama.

Reede-laupäev möödusid töörütmis.

Reede õhtul lausus ka pereisa Julius taaskord enda kuldsed sõnad: "I think it's not going to work out" - justkui hakkaksime lahutama.
Naljakas, et asjad juhtuvad nii tihti just siis, kui nad peavad juhtuma.
Üha enam usun, et kõik sündmused on meie teele visatud mingil põhjusel. Peame selle lihtsalt üles leidma!

Muideks ma pole vist jõudnud veel mainida, et kui õhtuti töölt koju vurasin, või kui me hommikuti hommikusöögikohta sõitsime, jäi alati tee peale üks surnud skunks.
Alguses (kuskil kahe nädala eest) oli ta täitsa skunksi nägu, aga sealt edasi muutus ta üha mustemaks ja lamedamaks, KUID hais ei kadunud...
Ühel õhtul ei tundnud ma midagi, aga mu nina oli vist kinni. Muidu kirjeldaksin ma seda odööri nii: hapendunud kummi lõhn segatud murumaigu ja millegi kolmandaga.
Eilse kogemuse põhjal teeksin ka otsi kokku tõmbava järelduse: "Ta haiseb siiski!"

Kiirelt veel inimkaubandusega tegelemisest:

Eile sõime hommikust, kui üks ema, kellega varemalt olin doordemo teinud, astus ligi ning uuris, et mis teeme ja ütles, et tahtis minuga paar sõna rääkida.
Rääkiski siis:
FBs liiguvad ringi pildid minust (keegi on undercover teinud - mina ratta seljas) millele lisaks on tekst, mis räägib, et ma tegelen inimkaubanduse ning organiseeritud lasterööviga – mmm. Eile õhtul pidavat kanal 6s olema sellest ka uudis. Meil polnud HQs internetti, seega ei tea ma sellest midagi. Uskuge mind, kui leian mingi klipi või artikli, jagan seda teiega esmajoones. Head huumorit pole kunagi liiga palju! :)

 Hard times make good stories.

Täna on aga olnud meeletu päev!
Ärkasime Angelaga teadmises, et ehk peame kolima Arkansasesse. Segadust sellega seonduvalt oli megapalju. Eile õhtul ei teadnud me veel, kas asi on 100% kindel, hommikul saime teate, et minek toimub  – pakkisime kiiruga asjad. 
Siis oli tuhat tegemist, et mõelda välja plaan, kuidas kõikide oma kodinatega sinna saada. Lauma autole me kolmekesti ei oleks mahtunud. Samuti tahtsime rattad Walmarti tagasi viia (imeline 90-days returning policy), kuid seal öeldi, et nad on nõus need meil ainult välja vahetama. Lisades veel sinnajuurde, et igal Walmartil on natuke erinev policy selles osas. Wat?!
Tundus kahtlane.

 Lõpuks saime sellise diili, et pereisa Julius oli nõus meid oma suure autoga Arkansasesse ära viima. Sinna peale mahuksid kõik rattad, kotid ja meie ise.

Nüüd on asjalood aga seesugused, et ma ei paikne mitte Angela ja Laumaga Arkansases, vaid Liisi ja Elinaga ikka veel Oklahoma osariigis. Linnas, mil nimeks Bartlesville.

Kõik on uus, HQ on uus, toakaaslased on uued, turf on uus ja enesekindlus on uus.
Tunnen, et kõik halb jäi Broken Arrow'sse maha, kõik halvad habbitid ja tunded jäid sinna maha ning siin saab uue energiaga tööd teha.
Olen homse ja eesootava nädala eel megapõnevil.
Muideks käisime Elinaga ühes teises Walmartis ja sain ka ratta tagastatud ning dollarid pihku! Ei ole siin mingit teistsugust policy't. On alles jorrajad...

Praeguseks kõik. Jääge kuuldele!

Fotonurk:

4th of July!

Pesu-Angela meie esimeses magamistoas

Angela poseerimas

I Host-family kodu

I Host-family kodu

I Host-family kodu

I Host-family kodu

Koristasime Angelaga tuba ja ta küsib:"Kati, kas need on sinu omad?" Jah, ma võtsin Eestist kõlarid, antenni ja raadio kaasa. Angela, Angela, Angela...:D

Pühapäevahommikune vaade aknast

Pesime pesu

Braum'si jäätisekohvik

I scream, you scream, we scream, ice cream!

Väikesed poisid päästsid linnupoegi. Näitasid mulle ka

Kummaline pereisa, kes kinkis mulle enda plaadi ja ütles, et talle meeldib mu hääl - yaryarr

Puppiiiiizz!

Nunnud plixid!

Nii need jalakäijate rajad lõppevad ja algavad.. eikusagilt ja eikusagile

Hei-hei-hei teie Kati siinpool!

Pereisa Julius tegi meile üllatuse. Töölt koju jõudes ootasid meid voodil KitKatid, järgmisel hommikul aga väike taskuraha.

Käisime Osaka's söömas. Äge koht oli!

In progress

There we go! 

Angela ja Jaylinn

Angela ja meie ride. Esimese numbrimärgi olemasolu on valikuline.

Collectisin peredelt asju. minu lemmikuks on vasakpoolne särk!

Väike cereal väikese maasikapoisi ja väikese piimapoisiga - ahoi!

Minu uus pehme voodi, uues HQs!


TÄIENDUS ESMASPÄEVAST!
Eksisin koduteel ära. Sõitsin mööda mingit maanteed üle poole tunni. Oli kottpime ja rada tundus kahtlane. Lõpuks väntasin linna poole tagasi. Minu kõrval peatus üks politseiauto. Ma ei saanud aru, mida ta tahtis. Tema tagant tuli järgmine politseiauto. Ütlesid, et ma tee kõrvale tõmbaksin. Tegin seda. Siis tuli kolmas politseiauto.
Long story short: saime sõpradeks ja siis...
...
...
tuli veel üks politseiauto.

Fotosüüdistused:
Poosetajad

Howdy!

Head ööd!

Kati